Kõigepealt teooria võrde, võrrandi ja selle lahendamise kohta.
Võrdeks nimetatakse tõest võrdust kahe suhte vahel. (a/b=c/d) Võrde ühe poole lugeja ja teise poole nimetaja korrutised on võrdsed. (ad=bc) Võrduse mõlemaid pooli võib korrutada või jagada ühe ja sama nullist erineva arvuga. Kuidas lahendada võrdekujulist võrrandit.
|
Võrrandiks nimetatakse võrdust, mis sisaldab tundmatut suurust ehk tundmatut. Kõiki tundmatu väärtusi, mille korral võrrand muutub tõeseks võrduseks, nimetatakse võrrandi lahenditeks. Võrrandi põhiomadused: 1. Võrrandi pooli võib vahetada. 2. Võrrandi mõlemat poolt võib korrutada või jagada ühe ja sama nullist erineva arvuga. 3. Võrrandi mõlemale poolele võib liita või lahutada sama liikme või avaldise. Võrrandi liikmeid võib viia ühelt poolelt teisele, muutes nende märgid vastupidiseks. |
Võrdust, milles lineaaravaldis on võrdsustatud nulliga, nimetatakse lineaarvõrrandiks. ax+b=0.
Lahendiks on kas arv, näiteks x=3
Kui tekib olukord 0x=3 ehk 0=3, siis võrdus ei kehti ja võrrandil lahend puudub.
Kui tekib olukord 0x=0 ehk 0=0, siis tähendab, et võrrandi lahendiks sobivad kõik arvud.
Lineaarvõrrandi lahendite näited on sellel leheküljel.
Lahendiks on kas arv, näiteks x=3
Kui tekib olukord 0x=3 ehk 0=3, siis võrdus ei kehti ja võrrandil lahend puudub.
Kui tekib olukord 0x=0 ehk 0=0, siis tähendab, et võrrandi lahendiks sobivad kõik arvud.
Lineaarvõrrandi lahendite näited on sellel leheküljel.
Enesekontrolliks on olemas interneti lehekülg, kus saab ka teada, kas teed õigesti või valesti. Uuri lähemalt siit.
Või vaata ka ülesandeid siit.
Sellelt leheküljelt leiad erinevaid ülesandeid võrrandisüsteemide kohta.
Järgnevalt leheküljelt, aga saate lahti seletatuna koos näidetega teada, kuidas lahendada võrrandisüsteemi.
Järgnevalt leheküljelt, aga saate lahti seletatuna koos näidetega teada, kuidas lahendada võrrandisüsteemi.
Lineaarvõrrandi lahendamine ka inglisekeeles sellelt leheküljelt.